Paul Kamm (29. detsember 1917 Kärdla – 19. juuni 1979 Kärdla) oli eesti harrastusgraafik.
Paul Kammi kooliharidus piirdus algharidusega. Juba kooliajal ilmutas ta teatavat kunstiannet, aga tähelepanu sellele ei pööratud.
Keerulise majandusolukorra tõttu pidi ta tööle minema. 1935. aastast töötas ta tekstiilitöölisena, algul Kärdlas, seejärel Tartus ja vahetult enne sõja puhkemist Keilas.
Võideldes teises maailmasõjas Punaarmee 22. Eesti Territoriaalses Laskurkorpuses, sai Kamm 31. märtsil 1942 lahingõppusel tugevalt külmetada ja haigestus liigese- ja närvipõletikku. Pikaajaline haiglaravi tulemusi ei andnud ning mees jäi liikumatult lamavaks, ta oli siis 25 aastat vana.
1946. aastal toodi kanderaamil Paul Kamm tagasi kodusaarele. Haiguse tagajärjel suutis ta ainult vaevaliselt sõrmi liigutada, aga treenides muutusid sõrmed kindlamaks ning Kamm oli taas võimeline joonistama.
Esialgsed saamatud katsetused muutusid aasta-aastalt paremaks ja sündisid meeleolukad pildid kodusaare loodusest ja kalurite elust – "Kivine rand" (värviline pliiats, 1960), "Ristna männid" (grafiit, 1962), "Hiiumaa motiiv" (grafiit, 1962), "Ristna" (grafiit, 1963), "Sõudjad" (süsi, 1965) jt. Olukorrast tingituna sai ta vähe joonistada otse natuurist, paljud motiivid tuli paberile kanda mälu järgi. Kammi joonistusvahendiks oli peamiselt pliiats.
1953. aastal võttis ta esmakordselt osa Kärdla isetegevuslike kunstnike näitusest, kus ta võitis I preemia. Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut hakkas Kammi abistama 1961. aastal, teda hakkas juhendama graafik Olev Soans. Samal aastal esines Paul Kamm juba Moskvas isetegevuslike kunstnike näitusel, kus ta sai ka diplomi. 1963. aastal võeti ta Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmeks. 1967. aastal astus ta ka Eestimaa Kommunistlikku Parteisse. 1964. aastal ilmus kirjastuse Kunst väljaandel Paul Kammi reproduktsioonide album. 1977. aastal ilmus Jüri Haini koostatud raamat pealkirjaga "Paul Kamm. 13 reproduktsiooni".
Paul Kamm on Kärdla linna aukodanik, tiitel anti talle 1978. aastal.
Paul Kamm on maetud Kärdla kalmistule, tema elukoha juures aadressil Tiigi tänav 48 püstitati mälestuskivi.
(Teoseid kokku: 3)
